Registreeri
+372 631 1900

Viveo Health Blogi

5 soovitust, kuidas sotsiaalses isolatsioonis terve mõistuse juurde jääda

Autor
Merilin Varsamaa Tervisedendaja

Tekkis küsimusi?

Palun võtke meiega ühendust

Koroonaviiruse folkloori hulka kuulub juba anekdoot, kuidas eestlasel soovitatakse teistest inimestest pooleteise meetri kaugusele hoida. Eestlane seepeale üllatub: “Miks nii lähedale?” Ehkki eestlaste introvertsuse teemal võib nalja heitma jäädagi, on praegune sotsiaalne isolatsioon koos üldise viiruseohu, majandusolukorra ning elukorralduse muudatustega stressirohke aeg kõigile. Käesolevas artiklis räägime, kuidas sellele vaatamata kodus terve mõistuse juurde jääda. 

Üksilduse ja sotsiaalse isolatsiooni ohte on palju uuritud ning inimliku kontakti puudumist võib tervisekahju mõttes võrdsustada pea paki sigarettide suitsetamisega päevas. Isloatsiooni võib füüsilisele ja vaimsele tervisele pidada lausa kaks korda kahjulikumaks kui ülekaalulisust. Nimelt põhjustab sotsiaalne isolatsioon näiteks depressiooni, unehäireid, kognitiivsete võimete allakäiku, südame-veresoonkonna probleeme (sh insulti) ning immuunsuse vähenemist. 

Praegu hoogsalt kasutatava kaugtöö kontekstis tasub nii töötajatel kui tööandjatel silmas pidada, et töötajate üksildus põhjustab motivatsiooni ning töötulemuste langust. Selle vältimiseks peaks tööandja oma suhtluse hoidma võimalikult ausa ja avatuna, töötajaid kaugtöös toetama ning aitama olukorda võtta väljakutse, mitte pelgalt takistusena. 

Järgnevalt viis soovitust, kuidas olukorraga kohaneda ning isolatsioonis igapäevaeluga toime tulla.

  • Säilita rutiin 

Pea endiselt kinni kindlast ärkamise ja magamamineku rütmist, söö kindlatel kellaaegadel, plaani päeva virgutuspausid ning õueskäigud. Näiteks kui oled harjunud tööle kõndima, asenda see enne arvuti taha istumist sama pika kiire jalutuskäiguga. Ära jää kaugtööd tehes pidžaamas voodisse külitama, vaid vaheta riided, säti end laua taha istuma ja piiritle selgelt töökoht ning tööaeg. 

  • Jaga tööpäev väiksemateks “ampsudeks”

Päevast sihitult läbi kulgedes on raske end motiveerituna hoida – tee omale süsteem, päeva plaan ja päevakava. Selle asemel kasuta näiteks Pomodoro tehnikat – jaga päev 25-minutilisteks lõikudeks, mille vahele tee 5-minutiline paus. Iga umbes nelja lõigu järel tee pikem 15-20-minutiline paus. Pea neist aegadest päriselt kinni, lõikude vahel tõuse püsti, siruta ning joo kasvõi klaas vett. Päeva eesmärkide seadmiseks kasuta näiteks 1-3-5 süsteemi, kus igaks päevaks püstitad omale ühe suure, kolm keskmist ning viis väikest eesmärki. Pane need omale hommikul või eelneva päeva lõpus kirja – siis püsib päeva fookus silme ees ja nimekirjast tehtud tööde mahakriipsutamine on samuti mõnu omaette. 

  • Saa nii palju värsket õhku ning päikesevalgust kui võimalik

Õhuta tube, istu akna all päikese käes ning võimalusel käi ka õues. Paljud spordiklubid on üles pannud hoopis videotreeningud, mida võid teha kasvõi lahtise akna all või rõdul – näiteks MyFitness avas terve videotreenigute portaali. Õues käies väldi rahvarohkeid kohti ja aegu – näiteks tee jalutuskäik või jooksutiir varahommikul, kui tänavad on veel tühjad. Loodusesse minnes pea silmas, et rahvakogunemine metsas on sama ohtlik kui rahvakogunemine linnatänaval. Näiteks on RMK andnud soovituse, et kui loodusraja parklas on rohkem kui 10 autot – sõida lihtsalt edasi! Eriti rabas pole kitsal laudrajal teistest inimestest lähikontaktita möödumine lihtsalt võimalik. 

  • Piira teadlikult uudiste tarbimist

Ära loe kõiki foorumeid, uudiseid ja sotsiaalmeediat. Vali üks-kaks usaldusväärset väljaannet ning tarbi ka neid mõõdukalt kindlatel kellaaegadel päevas. 

  • Sotsiaalne isolatsioon ei pea tähendama sotsiaalset eraldatust

Suur osa inimsuhtlusest ja sellest saadavast lähedustundest on mitteverbaalne – kehakeel, hääletoon jmt nüansid. Erinevate chattide asemel asuta personaalsemaid suhtluskanaleid – tee sõprade-sugulaste-kolleegidega videokõne või vana hea telefonikõne. Mõtle neile, kellel on veel raskem. Enda kannatuste asemel teiste eest hoolitsemine tekitab alati hea tunde. Näiteks on eakate inimeste COVID-19 risk suurem ning põhjust hirmuks rohkem. Samas on neil juba eos vähem sotsiaalseid kontakte ja vähem tehnoloogilisi võimalusi ning oskusi. Võta telefon ja helista mõnele eakale sugulasele, kinnita, et oled olemas ning rääkige lihtsalt maast ja ilmast. 

Kasutatud allikad: 

Populaarsed postitused

29.10.2019
Unekvaliteet