Registreeri

Viveo Health Blogi

“Zoom”-väsimus – kas ka Sina oled seda tundnud?

Autor
Laura Vain Meditsiinitiimi juhataja

Tekkis küsimusi?

Palun võtke meiega ühendust

Videokõned ja -koosolekud on suurel määral muutnud meie igapäeva tööelu. Mitmed ettevõtted ja asutused on pandeemiakriisi lainete ajal suunanud suure osa tööjõust kodukontorisse ning selle tõttu on hüppeliselt tõusnud töökeskkonnas teostavate videokõnede arv – on ju tarvis olla kolleegidega ühenduses, nii nagu oleks seda tavapärases töökeskkonnas.

Kui tavapärastes töötingimustes toimusid koosolekud füüsiliselt koosolekuruumis, kolleegidega vesteldes, esitlust jälgides, siis videokõned on vägagi erinevad tavapärastest koosolekutest. Videokoosolekute käigus istume me oma arvutite taga, kaamera käimas ning samal ajal jälgime pingsalt kõikide teiste nägusid ekraanil.

Videokõnede arvu hüppelise tõusu tõttu raporteeritakse aina enam koosolekutest ja esitlustest tulenevat väsimust – kuidas saab see nii olla ja mis seda mõjutab?

Inimene on olemuselt sotsiaalne ning sotsialiseerumine kuulub ühte baasvajaduste hulka. Maslow inimvajaduste püramiidi kohaselt kuulub see kolmandale kohale, peale füsioloogiliste vajaduste ja turvatunde astet.

2020. aastal alanud videokõnede laine jaoks kasutati eeskätt Zoom keskkonda – sellest tulenevalt sai alguse ka termin “Zoom-väsimus”. Seda võib põhjustada üks või mitu mitte-verbaalset elementi: liigne silmast-silma vaatamine, kognitiivne koormus, suurenenud enesekriitika pideva enesevideo jälgimise tõttu ja piirangud füüsilise liikuvuse osas.

Suurenenud silmside

Liigne silmast-silma vaatamine väsitab meid videokõnede ajal seetõttu, et tavapärases näost-näkku vestluses me ei vaata nii pingsalt teise inimese nägu ja silmi, vaid laseme pilgul rännata. Lisaks eeltoodule, väsime me teise inimese vaatamisest videokõnede ajal seetõttu, et näiteks üks-ühele vestluses on teise inimese videopilt meil ainsana ees, meie oma ainult väikses raamis ning keskmiselt on sellisel juhul inimese näo pikkuseks 13 cm – kui päriselus olla näost-näkku kontaktis inimesega nii lähedal, siis on selline kaugus juba “intiimses” isiklikus ruumis, mida me tavapäraselt kasutame lähedaste ja armsamatega. Seetõttu tunneme pinget ja ebamugavust, kui liigselt niimoodi tuttavatega-kolleegidega videokõne teel suhtleme.

Suurenenud kognitiivne ehk tunnetuslik koormus

Kognitiivse koormuse suurenemine videokõnede ajal seisneb meie mitteverbaalsetes liigutustes – kui näost-näkku suhtluse ajal me suhtleme ka oma kehakeelega ning teeme seda peaaegu tahtmatult, siis videokõne ajal me peame tegema seda teadlikult – näiteks noogutamine nõustumiseks, kaamerasse vaatamine üritamaks luua silmside, jälgimine, et oleksid koguaeg oma kaamerapildi keskmes jm.

Peegelpildi jälgimine

Enesevideo jälgimine videokõnedes päeva jooksul on võrdväärne, kui sul on assistent, kes käib taskupeegliga kaasas igal kohtumisel ning hoiab seda sinu silme ees. Enamike videokõnede ajal on enesevideo nähtav ning paratamatult me ka jälgime seda. Enda peegelduse nägemine – ja seda pikema perioodi jooksul – tõstab kriitilist mõtlemist enese suhtes ja võib omada negatiivset efekti.

Piiratud liikumine

Näost-näkku kohtumistel inimesed liiguvad – nad kõiguvad ühelt jalalt teisele, kõnnivad mõned sammud, venitavad, tõusevad püsti, et tahvlile kirjutada ja palju muud. Mitmed uuringud näitavad, et sellised väiksed liigutused aitavad kohtumiste õnnestumistele kaasa. Videokõnede ajal on meie liigutused piiratud, kuna peamiselt peame me istuvas asendis olema kaamerapildis, et kõik näeksid meid.

Kõik eeltoodud elemendid põhjustavadki nn. Zoom-väsimust ehk videokõnede väsimust – seda sellel põhjusel, et meie käitumine ja sotsialiseerumine videokõnede ajal erineb nii suures osas meie tavapärasest, näost-näkku käitumisest. Tasub filtreerida, millised kõned täpsemalt peaksid olema videokõned ning milliseid arutelusid saab nt telefoni teel väga hästi korraldada ja säästa energiat vajalikemate videokõnede tegemiseks – nagu näiteks arstiga suhtlemiseks mõne tervisemure korral.

Kui tunned, et antud teema kõnetas Sind ja tajud samuti “Zoom”-väsimuse tunnuseid, võid ühendust võtta meie Viveo vaimse tervise õega, kes nõustab erinevate psühholoogiliste murede korral. Viveoga saad mugavalt ühendust võtta läbi Viveo terviseportaali ja -äpi, igal nädalapäeval kella 9-17!

 

 

Kasutatud allikad:

Nonverbal overload: A theoretical argument for the causes of Zoom fatigue. Bailenson, J. N. 2020.
Maslow pyramid of needs. https://www.simplypsychology.org/maslow.html#gsc.tab=0

Populaarsed postitused

29.10.2019
Unekvaliteet